Rahastamise osas puudub läbipaistvus: kas meid pidurdatakse?

Rahastamise osas puudub läbipaistvus: kas meid pidurdatakse?

Usaldusväärsete raamtingimuste puudumist näitavad praegused renoveerimisrünnakute kärped ja rahastamise intensiivsuse kavandatav vähendamine. Renowave.at andmetel tuleb iga hinna eest kinni pidada neljast põhimõttest: järjepidevus ja planeeritavus, parem koordineerimine föderaal- ja osariigi valitsuste vahel, silma peal turumõjudele ja lõimumine õigusreformidega.

Kus täpsemalt renoveerimis- ja renoveerimistööstus siin kõige suuremat kahju kannatab?

Susanne Formanek:Suurim kahju tuleneb planeerimiskindluse puudumisest lühiajaliste rahastamiskärbete ja -peatuste tagajärjel. Renoveerimine nõuab pikki teostusaega – kui stiimulid ootamatult kaovad, projektid peatatakse, investeeringuid hoitakse ära ja tööstuse usaldus kõigutab. Ilma stabiilsete raamtingimusteta kaotab renoveerimis- ja renoveerimistööstus dünaamilisus, majanduslikud arvutusalused ja uuenduslik tugevus.

Mis on suurimad pöördepunktid?

Tõhus renoveerimine nõuab stabiilset, prognoositavat rahastamist, paremat koordineerimist föderaal- ja osariigi valitsuste vahel, turule orienteeritud vahendeid kulude vähendamiseks ja tihedat integreerimist õigusreformidega. Ainult siis, kui need tegurid töötavad koos, saab mobiliseerida investeeringuid, edendada uuendusi ja saavutada olemasolevate hoonete kliimaeesmärgid.

Renowave.at ütleb, et olulisi projekte pidurdatakse. Mis need näiteks on?

Eriti pidurduvad suuremahulised ja pika teostusajaga renoveerimisprojektid: hoonete soojusenergeetiline renoveerimine, terviklik tipptasemel renoveerimine nii korterelamutes kui ka näidishoonetes ja linnaosades. Eelkõige peetakse neid projekte kliimaneutraalse renoveerimise piloot- ja näidisnäideteks ning need vajavad usaldusväärset rahastamisraamistikku.

Kas Austria kliimaeesmärgid on siiski saavutatavad, kui need projektid takerduvad?

Kui kesksed renoveerimisprojektid seiskuvad, muutub kliimaeesmärkide saavutamine ehitussektoris palju keerulisemaks. Kuna olemasolevad hooned on suurim energiasäästu ja CO₂ vähendamise hoob, põhjustavad renoveerimistööde viivitused pikema tasuvusaja, väiksemate investeeringute ja heitkoguste suurenemise. Ilma stabiilse rahastamisraamistikuta jääb soojuse üleminek – ja koos sellega ka Austria kliimaeesmärk – kaugele.

"Renoveerimine peab olema kõigile jõukohane ja töökindel. See suurendab elamismugavust, vähendab energiakulusid ja annab otsustava panuse kliimakaitsesse. Stabiilsete raamtingimustega saavad võrdselt kasu nii majapidamised, ettevõtted kui ka ühiskond – ja kütteüleminek saab edukalt ellu viia."

Susanne Formanek

Kust ja kuidas alustaksite, et sellel kõigel oleks ikka mõistlik raamistik?

Lähtepunktiks on stabiilne mitmeaastane rahastamisraamistik, mis loob planeerimiskindluse, föderaal- ja osariigi valitsuste vahelise tiheda koordineerimise, turule orienteeritud kulude vähendamise instrumendid ja kaasnevad õigusreformid. See loob usalduse ja tõuke kütte üleminekuks.

Mida soovitaksite praeguses ebakindlas olukorras teha nii renoveerivatel ettevõtetel kui ka ümberstruktureerimist soovivatel klientidel?

Vaatamata ebakindlusele peaksid ettevõtted oma projektid strateegiliselt ette valmistama ning keskenduma efektiivsusele ja innovatsioonile, et stabiilse rahastamise olemasolul oleks võimalik kiiresti alustada. Renoveerida soovivatel omanikel ja klientidel on soovitatav projekte detailselt planeerida, nõu saada ja pidevalt rahastusvõimalustel silma peal hoida, et võimalusi paindlikult ära kasutada.

Milline on teie prognoos? Kas renoveerimine, mis on kliimaeesmärkide oluline komponent, võib muutuda taas luksuseks?

Oht on reaalne: kui toetusi vähendatakse või peatatakse lühikese etteteatamisega, on oht, et renoveerimine muutub taas luksuseks. Põhjalik soojus- ja energiarenoveerimine on eriti kulukas ja paljudele majapidamistele ilma rahalise toetuseta taskukohased. Toetused lühendavad tasuvusaegu, annavad investeerimiskindluse ja teevad renoveerimise võimalikuks ka keskmise või väiksema sissetulekuga majapidamistele. Kui need vahendid muutuvad ebaturvaliseks või liiga väikeseks, võidavad lõpuks ainult need, kes saavad renoveerimist endale lubada – laiem avalikkus jääb kõrvale. See mitte ainult ei peataks kliimamuutust, vaid nõrgestaks ka olulist innovatsiooni, tööhõive ja väärtuse loomise mootorit. Renoveerimine ei tohi muutuda jõukate nišiks, vaid seda tuleb vaadelda kui kogu ühiskonna ülesannet. Vaid stabiilse, läbipaistva ja planeeritava rahastamisraamistikuga on võimalik tagada, et renoveerimine jääb üldiselt tõhusaks, taskukohaseks ja atraktiivseks. Kui see õnnestub, ei jää renoveerimine luksuskaubaks, vaid pigem keskseks hoovaks kliimaeesmärkide saavutamisel, parandades samal ajal kõigi elukvaliteeti, energiakulusid ja tuleviku turvalisust.