Kas Austria on lõpetanud?

Kas Austria on lõpetanud?

"Austria ei ole täielikult üles ehitatud. Igaüks, kes seda seisukohta võtab, elab tegelikkusest kaugel." Kivikeraamika Assotsiatsiooni tegevdirektori Andreas Pfeileri väide on üsna provokatiivne – ja üsna teadlikult valitud. See on vastus nõudmisele maakasutust drastiliselt vähendada. Täpsemalt: vähendada igapäevast maatarbimist 11 hektarilt 2,5 hektarile. Viimati asutas selle keskkonnaorganisatsioon WWF.

Nõue osaliselt täidetud

Pinnase tarbimine või maakasutus viitab pinnase tihendamisele ehitiste, näiteks hoonete või teede poolt, nii et sademed ei pääse enam sinna sisse. Avalikult kättesaadavate andmete järgi pitseeriti 2024. aastal peaaegu täpselt 3,7 protsenti riigi pindalast. Keskkonnaorganisatsioonide nõudmise juures on rumal see, et see on juba osaliselt täidetud.

Sellele juhib tähelepanu turu-uurija Andreas Kreutzer, kes asjaga intensiivselt tegeleb. 2024. aastal langes maakasutus teist aastat järjest - 15,5 protsenti. Ööpäevane maakulu oli 2024. aastal seega mitte 11, vaid 6,75 hektarit. Kreutzer põhjendab langust kahe teguriga: Ühelt poolt oli selle põhjuseks nõrk ehitussektor – ja seetõttu ei ole see jätkusuutlik. Teisalt võis pärssivalt mõjuda ka 2024. aasta veebruaris osariikide ja omavalitsuste poolt heaks kiidetud Austria mullastrateegial.

Ametiühingute esindaja Pfeiler leiab, et tema arvamust kinnitavad faktid. Kuid ta mõistab erinevaid huve: "Oleme pingepiirkonnas, mida tuleb hoolikalt kaaluda: on õigustatud huvi vähest maad säästlikult kasutada. Teisest küljest kasvab rahvaarv ja koos sellega ka vajadus elamispinna ja infrastruktuuri järele," ütleb Pfeiler. "Toon lihtsalt näite energia üleminekust: tuuliku jaoks on vaja juurdepääsuteed ja vundamenti. Ilma ehitustöödeta see ei tööta." Kuid Pfeiler jätkab: "Peame tegutsema intelligentsemalt ja leidma paindlike lahendustega tasakaalu erinevate huvide vahel. Jäik siht, nagu 2,5 hektari sihtmärk, ei vii meid kuhugi."

Suvel avaldas ehitusmaterjalitööstus seisukohavõtu “Austria pole valmis!” esitletakse, milles see "näitab jätkusuutliku tuleviku perspektiive nii ehituse kui ka maakasutuse osas". Seda seisukohta arutati hiljuti Viinis tipptasemel ekspertide rühmaga. Ürituse ilmselge ja ilmselt retooriline pealkiri: "Kas Austria on lõpetanud?"

Pfeiler tegi ehitusmaterjalide tööstuse seisukoha selgeks: "Austria ehitusmaterjalide tööstus näeb end siin vastutavana ja otsib dialoogi sidusrühmadega, et leida koos elujõulisi lahendusi, kuidas maakasutus saaks jätkusuutlikult toimida." Individuaalsete huvide vahel vajaliku tasakaalu leidmiseks on vaja "selgete eesmärkidega strateegilist maakorraldust", selgitas Viini Tehnikaülikooli mullapoliitika ja mullamajanduse uurimisosakonna juhataja Arthur Kanonier. Ligikaudu 6000 km² kohalikust alast on juba kasutusel, umbes pool sellest on ehitusmaa ja veerand on veel hoonestamata. Rahvastiku kasvuga suureneb ka surve vabale pinnale. "Praegu ei ole mitte laiali valguda, vaid juba välja arendatud alasid tihendada," ütles Kanonier.

Tihendamine võib oluliselt kaasa aidata mulla säästlikule kasutamisele. Arhitekt Armin Mohsen Daneshgar selgitas olemasolevatele hoonetele korruste lisamise potentsiaali: "Viini katused pakuvad umbes kolm miljonit ruutmeetrit ruumi 200 000 korteri jaoks." Vähemalt ühe korruse saab ehitada, kuid tavaliselt mitu, ilma et see alumiste korruste elukvaliteeti mõjutaks. Veel positiivseid mõjusid: katuseaiad roheliste oaasidena ja kuni 80-protsendiline energiasääst, kui laiendamise raames renoveeritakse ka olemasolev hoone.

Pfeiler peab keskseks hoovaks ka tihendamist. Ta mõtiskleb ka juba eraldatud ehitusmaa kasutamise üle: "Milleks plommida uusi alasid, kui üle 67 000 hektari on ehitusmaana eraldatud, kuid kasutamata?" Nende piirkondade mobiliseerimine on üks peamisi ülesandeid. See hõlmas linnasiseseid ehituslünki, olemasolevate katusepindade laiendamist ja olemasolevate hoonete tihendamist.

"Loomulikult oleme huvitatud, et ehitamine toimuks. Aga me tahame tegutseda vastutustundlikult ja oleme sellele pühendunud," selgitas Roland Hebbel Tööstushoonetoodete Tootjate Keskliidust. Tema jaoks tähendab see: uusehitis, jah, aga jätkusuutlik. Kurimuutust kutsus üles ka föderaalse ehitusinseneride koja president Daniel Fügenschuh: "Igal aastal kasutame Eisenstadti suurust ala. See suurendab üleujutuste, kuumasaarte ja muude katastroofide ohtu." Tema lahendus: kasutada paremini ära olemasolevaid hooneid ja linnakeskusi. Renoveerimine, mahajäetud alade mobiliseerimine ja vanade äripindade ümberehitamine võivad anda olulise panuse uue elamispinna loomisesse ilma täiendavat maad kasutamata.

Austria maastrateegia eesmärk on 2030. aastaks oluliselt vähendada maakasutust. Praeguses valitsusprogrammis on määratletud erinevad lähtekohad ilma pinnaseta ehitamiseks, näiteks maa taaskasutamise eelistamine ümberehitamisele ja renoveerimine uusehitusele. Nüüd näeme, mida see praktikas tähendab.

"Me näeme, et oleme viimastel aastatel tehtud jõupingutustes kinnitust leidnud," ütleb ühingu tegevdirektor Pfeiler. Kaubandusliit on juba aastaid propageerinud selliseid meetmeid nagu tihe hoonestus, "sest see säästab ka energiat". Lisaks on mineraalsed ehitusmaterjalid jätkusuutlikud, ringikujulised ja multifunktsionaalsed ning võimaldavad ehitada suurematel kõrgustel ja suurema tihedusega. Ehitustoodete tootja esindaja Hebbel: "Nii saab ehitusmaad mobiliseerida ja maakasutust minimeerida."

Faktid maakasutuse kohta Austrias

• Bereits genutzt: 5.902 km² (7 Prozent der Staatsfläche)
• Davon versiegelt: 52,5 Prozent (3,7 Prozent der Staatsfläche)
• Flächenneuinanspruchnahme 2024: 24,7 km² (minus 15,5 Prozent zum Vorjahr)
• Täglicher Durchschnitt 2024: 6,75 Hektar
• Gewidmetes, unbebautes Bauland: rund 67.000 Hektar
• Wohnbedarf Wien: rund 15.000 neue Wohnungen pro Jahr
• Potenzial Wiens Dachflächen: 200.000 Wohnungen