Soojuspumba tootja: selge pühendumus kliimamuutustele!

Soojuspumba tootja: selge pühendumus kliimamuutustele!

"Olen optimistlik. Ei ole mõtet möllata. Ootan, et 2026. aastal olukord jälle märgatavalt paraneb." Heat Pump Austria tööstusliidu presidendi Richard Freimülleri avaldus illustreerib mõne sõnaga kodumaiste soojuspumbatootjate hetkemeeleolu: hetkeolukorda silmas pidades vaoshoitud meeleolu koos lootusega, et tuleval aastal on paremaid aegu.

Miinus 20 protsenti

Meeleolu on mõistetav: Heat Pump Austria hinnangul langeb soojuspumpade müük Austrias tänavu 20 protsenti. "Loodan, et jääme üle 40 000 ühiku, kuid see ei näe hea välja," ütleb assotsiatsiooni president Freimüller. Helmut Weinwurm, Boschi Austria boss, eeldab langust 35 000-le 38 000-le. 2024. aastal müüdi veel 46 000 seadet. Parimal aastal 2022 müüs tööstus koguni 60 000 seadet. Täpselt nii palju oleks vaja, et ehitussektori süsinikdioksiidiheidet kiiresti edendada. Freimüller: "Kui paigaldaksime 60 000 soojuspumpa aastas, saavutataks dekarboniseerimine 2040. aastaks."

Selleks oleks aga vaja selget poliitilist tahet ja usaldusväärseid suuniseid.  Vajadused – alasõna kasutatakse praegu tööstuses sageli. Ettevõtete meeleolu mõjutab oluliselt sisepoliitika – või täpsemalt: heitlik tegevus. Valitsus on vastutav praeguse majandusaasta madalseisu eest, kuna peatas järsult 2024. aasta lõpus rahastamisprogrammi "Out of Oil and Gas", mis oleks pidanud kestma 2027. aastani. Tulemus: "Tarbijad on rahutud ja ootavad," ütleb Bosch Austria juht Weinwurm. "Oleks oluline, et kõigil – nii tarbijatel, tootjatel kui ka spetsialiseeritud ettevõtjatel – oleks prognoositav ja usaldusväärne rahastamispoliitika. Nagu ma ütlesin: subjunktiiv. „Ostumeelsus on selgelt märgatav, kuna puudub orienteeritus ja selged raamtingimused,” lisab Austria Emaili tegevjuht Martin Hagleitner.

"Ootame poliitikalt vaid üht: järjepidevust peatumise asemel. On arusaadav, et rahastamist vähendatakse või see lõpetatakse, kui üldised tingimused muutuvad raskemaks," ütleb Hoval Austria tegevdirektor Christian Hofer. "Kui aga korduvad vanad vead – umbes nagu teatamine, et järgmisel aastal on jälle toetusi, mis turgu veelgi lämmatab -, siis on see pettumus."

Vähemalt on paranemist näha: valitsus teatas hiljuti uuest rahastamisprogrammist. Katelde vahetust tahetakse toetada 2030. aastaks ligikaudu 1,5 miljardi euroga. See oleks 300 miljonit eurot aastas. "See on selge ajahorisont ja muudab planeerimise palju usaldusväärsemaks," kiidab Stiebel Eltron Austria tegevdirektor Thomas Mader. Tööstus loodab, et esimesed rahastamistaotlused saab esitada järgmise aasta novembris või detsembris.

Tööstusharu vaatenurgast sõltub uue programmi tõhusus suuresti sellest, kuidas üksikasjad on määratletud. See peaks juhtuma 3. oktoobril. Selle artikli avaldamise ajal ei olnud otsuseid veel tehtud. Heat Pump Austria bossi Freimülleri seisukohast ei tohiks toetused seadme kohta liiga suured olla: "Kui iga seade doteeritakse 10 000 euroga, siis 30 000 seadme pealt on pott tühi ja aasta keskel on meil de facto taas dotatsioonipeatus." Seetõttu eelistab ta toetust vahemikus 5000–7000 eurot seadme kohta. "See vastaks regulatsioonile aastast 2022 – meie parim aasta."

Tööstuse esindaja sooviks näha ka rangemat lähenemist rahastuse menetlemisel. Varem said taotlejad raha taotleda, ilma et neil oleks kohustust oma plaane reaalselt ellu viia. Tulemus: "2024. aastal oli meil 44 000 heakskiidetud rahastamistaotlust, kuid keegi ei tea, kas seadmed ka päriselt paigaldatakse," ütleb Freimüller. Tema nõue: "Pärast registreerimist tuleks taotlejale anda tähtaeg, näiteks üks kuu, mille jooksul ta peab esitama korralduse. Kui ta seda ei tee, siis registreering aegub. Vahendid vabastatakse teisele taotlejale." Boschi Austria boss Weinwurm on siin napisõnaline. Ta loodab, et "rahastamine korraldatakse õiglaselt ja usaldusväärselt".

Tööstus 2026. aastaks imet ei oota, kuid arvestades uut rahastamisprogrammi ja elamuehituse järkjärgulist taastumist, on paranemine võrreldes 2025. aastaga. "Ootan 45 000 kuni 46 000 süsteemi müüki. 60 000 on illusoorne – aga ma näen seda siiski positiivsena. Kui uus programm heaks kiidetakse, on tööstusharu viis aastat pikk," ütleb Freimüller. Austria meiliboss Hagleitner näeb asja samamoodi: "Kui 2026. ja järgnevate aastate suhtes kehtivad selged raamtingimused ja regulatsioonid, saab taastuvenergiaga kütte renoveerimine kliima ja elamispinna kaitsmise huvides taas olulise hoo sisse."

Hoval Austria küttetehnoloogia tooteturu juhtimise juht Andreas Grimm väljendab end teisiti. Ta ootab "2026. aastal segaturukeskkonda, kus kulude küsimus mängib keskset rolli". Grimm jätkas, et eriti võimsusvahemikus üle 50 kilovati "ootame kasvu, mis on juba ilmne keskmisest kõrgema tarneaktiivsuse puhul."

Tootjad on optimistlikud pikaajalise dekarboniseerimise suundumuse suhtes, mis aitab soojuspumbaärile kaasa. "Oleme veendunud, et kliimasõbralikud soojuspumbad on tuleviku küttesüsteem ja Euroopa energiaülemineku määrav tegur," ütleb Daikin Austria eraklientide eest vastutav Almir Karagic. Praegu kasutab soojuspumpa enam kui 500 000 Austria majapidamist. Daikin eeldab, et 2035. aastaks paigaldatakse rohkem kui miljon süsteemi.

Selle prognoosi täitumiseks vajavad poliitikud selget pühendumust rohelisele ümberkujundamisele. Ja siin on mõnel tööstuse esindajal teatud kahtlused – ja õigustatult. Valitsus hoiab oma valitsusprogrammis kinni eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2040. Praeguses kliimaseaduse eelnõus see kohustus aga puudub. Heat Pumps Austria presidendi Freimülleri kommentaar: "See on pidev edasi-tagasi. Sa ei tea enam peaaegu üldse."

Stiebel Eltron Austria tegevdirektor Mader soovib valitsuselt rohkem julgust. See, mida praegu kliima- ja majanduspoliitika valdkondades arutatakse, on "liiga hästi käitutud ja mitte piisavalt uuenduslik". Austrial on oht oma kliimaeesmärkidest ilma jääda – sellel on kallid pikaajalised tagajärjed: kui Austria peab mingil hetkel ostma CO₂ sertifikaate, kuna eesmärke pole saavutatud, oleks see „vastupidine”. Selle asemel on vaja reaalseid majanduslikke impulsse, mis samas kindlustavad kodumaise väärtuse loomise. Mader: "Soojuspumbatööstus on Austrias tugevalt juurdunud ning pakub tohutut potentsiaali majandusele ja keskkonnale."

Tema jaoks oleks tõhus sihtfinantseerimise ja selgete juriidiliste nõuete kombinatsioon: "Nüüd võite proovida stiimuleid, kuid kui vahetuskurss jääb liiga madalaks, võiksite luua õigusraamistiku." Täpsemalt: valitsus võiks otsustada ajakava, milles on selgelt välja toodud, et katla vahetus on teatud hetkest alates kohustuslik. „Igaüks, kes täna investeerib, peaks teadma, et üleminekut mitte ainult ei soovita, vaid see on ka keskpikas perspektiivis kohustuslik,“ ütleb Mader. "Kuid valitsus peab taas tõsiselt keskenduma eesmärgile saavutada 2040. aastaks kliimaneutraalsus."

Austria Emaili tegevjuhil Hagleitneril on samuti selged ideed, mida tuleks teha. "Mida poliitika on austerlastele tänaseni võlgu, on julgeoleku planeerimine, selged raamtingimused ja pikaajaline orientatsioon," kritiseerib ta. "Oleme korduvalt teinud poliitikutele ettepanekuid, milliste meetmete ja reformide kombinatsiooniga saaks oluliselt väiksema rahastuse ja tõhusate stiimulitega renoveerimismäära ja seeläbi majandust tõsta." Hagleitner viitab "valmis paketile, kus on kiirelt rakendatavad meetmed, millel on ka eelarvesõbralik mõju riigieelarvele."  See on olnud "tööstuse poolt pikka aega laual". Austria e-posti boss jätkas: "Lisaks oluliselt suuremale rahastamise täpsusele, tõhususele ja mõttekusele peavad olema kaasnevad reformid üüri- ja eluasemeseaduses, samuti sihipärased stiimulid ja siduvad nõuded."

Hagleitneri seisukohalt ei piisa majanduse elavdamise meetmetest. Ta näeb suurt vajadust struktuurireformide järele. Valitsuse varem välja kuulutatud meetmeid ettevõtte asukoha tugevdamiseks peab ta “ebapiisavaks”. Need on "esimesed sammud õiges suunas, kuid pole märke suuremast vabanemisest. Sest need ei anna õiglust meie riigi dramaatilisele olukorrale ega ole piisavad tõeliseks pöördeks. Hagleitner on selge: "Meie tööstuslik asukoht ja koos sellega Austria õitseng on teravas ohus. Oleme viimastel aastatel konkurentsivõimelisest tasemest kaugele eemaldunud."