Elektri hind: kuidas Austria leibkonnad raha säästavad

Elektri hind: kuidas Austria leibkonnad raha säästavad

Ilma taastuvate energiaallikateta kasvaks majapidamise aastane elektrikulu ligikaudu 73 euro võrra, teatab pressiteade. 2030. aastaks oleks vajalik täiendav gaasiimport, mis võrdub kõigi Austria majapidamiste praeguse kogutarbimisega.

Suvest talveni

Energise eksperdi Thomas Rosenzopfi koostatud uuring näitab, et tuule ja päikese elektrihinda alandav mõju avaldub aastaringselt ja igal kellaajal – märgatavalt keskpäeval suvel, kui PV on kõrghetkel, aga ka talvekuudel, mil tuuleenergia annab kõige tugevama toodangu. Taastuvenergia järjepideva laienemisega väheneb sõltuvus gaasi ja elektri impordist välismaalt.

Uuring analüüsib tagasiulatuvalt elektrituru arengut PV-, tuule- ja väikehüdroenergia tootmisega ja ilma aastateks 2021-2024 ning sisaldab prognoosi aastaks 2030. Tulemus: Ilma tuule-, PV- ja väikehüdroenergiata oleks elektri hind viimase nelja aasta jooksul olnud keskmiselt 6 protsenti kõrgem. Ilma selle taastuvenergia tootmiseta on 2030. aastaks oodata umbes 20 protsendilist hinnatõusu (tõus 18 eurot megavatt-tunni kohta). "Taastuvate energiaallikate hindu alandav mõju on eriti selge ajal, mil gaasihinnad on kõrged – nagu juhtus viimati aastal 2022," ütleb uuringu autor Rosenzopf. "Ilma taastuvate energiaallikateta oleks hinnatõus energiakriisi ajal olnud selgelt suurem."

Pöördumine poliitikasse

Hinnaalandusel on selge põhjus: taastuvenergia on äärmiselt madalate muutuvkuludega ja mõjutab seega turuhinda. Iga lisanduva süsteemiga elektri pakkumine suureneb ja pakkumiskõver nihkub odavama elektrihinna poole – märksõna merit order. Fossiilsed elektrijaamad – eriti imporditud gaas – tõrjutakse järjest enam turult välja. Ilma taastuvate energiaallikateta oleks gaasi impordivajadus 2030. aastal 1,8 miljardi kuupmeetri võrra suurem. See jääks veidi alla kõigi Austria majapidamiste praegusele kogutarbimisele (2 miljardit kuupmeetrit). Tööstuslikus mõttes on see kolm korda rohkem kui Voesti aasta gaasitarbimine (600 000 kuupmeetrit). See täiendav gaasitarbimine vastaks ka veerandile kodumaisest gaasihoidlast.

Väikehüdroenergia tegevdirektor Paul Ablinger ütleb: "Uuring näitab seda, mida oleme alati öelnud: kodumaine tootmine on asukoha vara, nii oli see varem ja on veelgi enam tulevikus! Poliitikud peavad otsustama: jätkata importi ja takistada taastuvenergiat või lõpuks rakendada reaalset asukohapoliitikat!"

Efektiivne must valgel

Lisaks varustuskindlusele, sõltumatusele ja vastupidavusele toob edasine laienemine ka käegakatsutavat majanduslikku kasu: ilma taastuva tuuleenergia, PV ja väikehüdroenergiata oleks üksik eramajapidamine viimastel aastatel kandnud lisakulusid ligikaudu 34 eurot aastas. Aastaks 2030 kasvaks majapidamise elektriarve ilma nende taastuvateta 73 euro võrra aastas. Viimati oli võrreldav hinnatõus 2022. aastal, energiakriisi ajal. Tagantjärele mõeldes oleks 10 gigavatt-tunnise aastatarbimisega tööstusettevõtetel aastas lisandunud kulusid 182 000 eurot.

"Uuring näitab must-valgel, et kõige tõhusam meetod kõrgete elektrikulude vastu on taastuvenergia järjekindel laiendamine. Kui see raskemaks teha, siis ei aita ka kogu kurtmine kõrge elektrihinna ega toetuste jagamise üle – uutele tootjatele koormatele ei tasu nende arvudega mõelda," ütleb PV Austria tegevdirektor Vera Immitzer.

Kasu hoolimata takistustest

"Selle stsenaariumi – odavamad kodumajapidamiste elektrihinnad ja tohutu majanduslik kasu – ohverdab föderaalvalitsus praegu iga päev, sest taastuvenergia laienemisele seatakse üha rohkem takistusi," hoiatab IG Windkrafti tegevdirektor Florian Maringer.

Ainuüksi taastuvenergia majanduslik kasu elektri hulgimüügituru hinda alandava mõju tõttu oli 2022. aastal umbes 1,4 miljardit eurot - seisab teates. 2030. aastal toodavad fotoelektri-, tuule- ja väikehüdroenergia madalama elektrihinna tõttu kasu kuni 1,6 miljardit eurot aastas. Kui lisada ekspordist saamata jäänud tulu, saab kokku kasu 3,1 miljardit eurot.