Kinnisvara põlvkonnavahetuses

Kinnisvara põlvkonnavahetuses

Uuringud ja uuringud näitavad, et Austria kinnisvaraturg on muutumas. Eriti silmatorkav: erinevused põlvkondade ja nende eluaseme orientatsiooni vahel. Saate järgi põlvkondade lõhe tagajärgedega. Samal ajal, kui buumerid müüvad, jõuab nende pakkumine ostjate rühma, kes ei saa või ei taha alati osta. Kinnisvara peetakse endiselt stabiilseks investeeringuks, kuid inflatsioon, tõusvad intressimäärad ja kõrge elukallidus jätavad huvilistele pausi.

Beebibuumi põlvkonnast Z-põlvkonnani

Austria kinnisvaramaastik on viimastel aastakümnetel läbi teinud põhjalikud muutused. Kui beebibuumi põlvkond sai sageli kasu majandusimest, sissetulekute tõusust ja suhteliselt mõõdukast kinnisvarahinnast, siis järgnevad põlvkonnad seisavad silmitsi hoopis teistsuguste tingimustega: kinnisvara omandisse astumist oli lihtsam rahastada, sageli võimalik ka ühe sissetulekuga ning kinnisvara omamisest sai pensionile jäämise ja heaolu tagamise standard. Täna seisavad huvilised silmitsi rekordhindade, rangemate laenujuhiste ja suure ebakindlusega, kas unistus oma kodu omamisest on ikka reaalne. Nooremad põlvkonnad väärtustavad rohkem paindlikkust, jätkusuutlikkust ja liikuvust. Huvitavate alternatiividena nähakse uusi mudeleid, nagu kooselu või üürileandmine.

Minapildi nihutamine

Kui 1958. aastal sündinud Thomas 1980. aastatel koos abikaasaga Viini äärelinna ridaelamu ostis, oli laen ühe palga pealt veel jõukohane. „Hakkasime just ehitama – kinnisvara loomine oli loomulik,” ütleb ta. Täna, mitukümmend aastat hiljem, mõtleb ta selle müümisele.
Tema 1992. aastal sündinud tütar Lisa elab linnas üürikorteris. "Ma teenin hästi, aga korterelamu Viinis? Utoopiline. Ma peaksin kogu elu võlgu jääma," ütleb ta. Lisa jaoks ei ole tema vanematemaja automaatselt unistus, vaid pigem vastutus: renoveerimine, energiasäästlikkus, asukoht – kõik see maksab. Vanemate põlvkonna jaoks oli vara saavutatavam ja pikaajaline turvalisus oli prioriteet. Laste põlvkondade jaoks on olulisemad paindlikkus, liikuvus ja jätkusuutlikkus – omand ei ole enam eesmärk omaette.

Erinevused föderaalriikide võrdluses

Praegune Immunitedi hinnang 2025. aasta augusti lõpu seisuga näitab: kogu Austriat hõlmav kinnisvaraturg on mitmekesine ja varieerub sõltuvalt vanuserühmadest. Kümnendi võrdlus (2014-2015 kuni 2024-2025) näitab kõikide põlvkondade lõikes, et täna kulutavad austerlased elamutele umbes 51 protsenti ruutmeetri kohta rohkem kui kümme aastat tagasi. Huvitav on see, et see puudutab eriti vanuserühma 36–55, kes maksavad siis ja praegu oma unistuste kinnisvara eest umbes 17 protsenti rohkem kui nooremad või 55-aastased ja vanemad hõbedased inimesed.

Kinnisvara ostmisel rõõmustavad ostjad liidumaade edetabelis kõigis põlvkondades Burgenlandi madalate ruutmeetrihindade üle, samas kui Salzburg ja Viin on siin liidrid. Aastatel 2014-2015 maksid 55+ inimesed Burgenlandis oma elamispinna eest kolmandiku võrra rohkem, kuid perioodil 2024-2025 on see nihkunud 36-55-aastastele. Kogu Austrias maksavad Viinis üle 55-aastased inimesed praegu ruutmeetrihinna eest kõige rohkem; kõige väiksemad kulud teevad Burgenlandis kuni 35-aastased inimesed. See tulemus on samaväärne kümne aasta taguse vaatlusega.

Müüjate poolel juhivad liiduriikide edetabelit 36–55-aastaste vanuserühmas Viini 55+ ja Vorarlberglased vanuserühmas 36–55 ning neile järgnevad tihedalt Plus55 tiroollased, 36–55-aastased viinlased ja üle 55 salzburglased.

Pindala mõõt

Huvitav on vaadata, kui palju ruutmeetreid austerlased erinevates vanuserühmades ostsid. Kui igas vanuses Burgenlandi elanikud on kümme aastat elanud keskmiselt umbes 78 ruutmeetril, siis Salzburgi elanikud peavad leppima umbes 68,5 ruutmeetriga.
Torkab silma, et kuni 35-aastaste vanuserühm ostis kümme aastat tagasi suuremaid pindu ja need on aastatega kogu Austrias 8 protsenti vähenenud, kuna suuremad pinnad pole sellele ostjaskonnale ilmselgelt enam taskukohased. Samal ajal ostsid üle 55-aastased taas suuremaid pindu Burgenlandis, Kärntenias ja Vorarlbergis.

Kui vaadata Austria vanusevahemikku viimase kümne aasta jooksul, siis on näha, et näiteks Ülem-Austrias ostavad praegu kõige rohkem nooremad, kuni 35-aastased vanuserühmad, samas kui siinsed 55Plusi ostjad ostavad vähem, kuid neil on samal ajal rohkem elamispinda.

Kui olete üle 55-aastane Kärnteni omanik, naudite praegu 17 protsenti rohkem tehinguid kui nooremad sihtrühmad. Järgnes 9 protsenti suurem kinnisvara müük Burgenlandi üle 55-aastastele ostjatele. Ülem-Austrias peegeldub trend hoopis teistmoodi: siin ostavad kuni 35-aastased inimesed kaks korda rohkem kui Silver Linereid.

Keskmises vanuses pole suurt muutust

Kinnisvaraostjate keskmise vanuse osas ei ole Austrias aastate jooksul palju muutunud; võrdlus näitab selget piiri 41 ja 46 aasta vahel kõigis liidumaades. 2025. aastal tulevad keskmiselt noorimad ostjad Tiroolist 42-aastaselt, vanimad ostjad aga 46-aastaselt Kärntenist ja Burgenlandist.

"Eelseisev põlvkonnavahetus avab kinnisvaraturule tohutult võimalusi. See, mis eile oli vara turvalisuse tagamiseks, saab homme ruumi uuteks elustiilideks, paindlikeks elamismudeliteks ja jätkusuutlikeks kontseptsioonideks. Oleme faasi alguses, kus erinevad põlvkonnad töötavad koos, et kujundada homset kinnisvaraturgu," ütlevad Roland Schmid, Immounitedi omanik ja tegevjuht ning Immounitedi operatsioonide juht Valentin Bauer.

Hindamisel kasutati 2014/2015 ja 2024/2025 era ostu/müügi korteritehinguid. Hindamine viidi läbi vastavalt ostulepingu kuupäevale.