AI: teadis, kuidas mitte kunagi

AI: teadis, kuidas mitte kunagi

"Uuring ei paku meile abstraktseid fantaasiaid, vaid pigem konkreetseid lähenemisviise igapäevaseks ehitusplatsil." Kõnealune uurimus, sealhulgas praktiliste näpunäidetega juhend, millest Anton Rieder siin räägib, tõotas põnevat lugemisvara. Selle pealkiri: "Tehisintellekti rakendamine ehitustööstuses." Tirooli ehitustöövõtja ja föderaalgildi asetäitja jätkas: "Paljude ettevõtete jaoks on tehisintellektiga alustamine suur takistus – juhend aitab sellest üle saada. Oluline on see, et tööstus ise peab aitama selle rakendamist kujundada – praktilisel, realistlikul ja lahendustele orienteeritud viisil."

Selge vajadus järele jõuda

Uuringu viisid läbi Tuleviku Ehitusagentuur (ZAB) ja Kremsi täiendusõppe ülikool. See näitab, et kodumaisel ehitustööstusel on tehisintellekti (AI) kasutamisel veel märkimisväärne potentsiaal rahvusvahelistele standarditele järele jõuda. Kui USA-s, Jaapanis ja Põhjamaades on suuremahulised pilootprojektid juba reaalsus, siis kodumaised ettevõtted on sageli alles algusjärgus. Kuid uuringu autorite sõnul on just see võimalus: igaüks, kes alustab praegu sihipäraste projektide ja täiendõppe algatustega, saab aidata standardeid kujundada ja oma lahendusi välja töötada.

"Paljud ettevõtted küsivad meilt: kust alustada?" teatab Georg Hanstein, ZAB digitaliseerimise ja innovatsiooni juht. Ootus on suur – muu hulgas seetõttu, et tehisintellekt on nüüd kõikjal levinud teema. "Väljakutse seisneb selles, et teha kindlaks mõistlikud rakendusvaldkonnad ilma rutakaid päästmislubadusi andmata. Peame tähelepanelikult vaatama, kus sellest tegelikult kasu on," ütleb Hanstein.

Tehisintellekti võimalikud kasutusvaldkonnad ehituses on mitmekesised: seda kasutatakse juba ehitusplatsidel jälgimiseks ja dokumenteerimiseks. See aitab optimeerida protsesse, teeb ettepanekuid projekteerimiseks või aitab koostada ehitusgraafikuid.

Hanstein toob välja Vorarlberg Rhomberg Groupi näite, mis hindab andurite, kaamerate ja droonide andmeid tehisintellekti abil, et salvestada ehituse edenemist ja minimeerida ohutusriske. Hanstein: "See võib sõeluda läbi tohutul hulgal andmeid, millega inimene nii lühikese aja jooksul hakkama ei saaks. See leevendab ehitusjuhtimise koormust ja hoiab ära viivitusi." Sama kehtib ka planeerimisetapi kohta. AI suudab lühikese ajaga luua suure hulga disainivariante ja valida nende hulgast parimad soovitused. "AI avab täiesti uued võimalused maa optimaalseks kasutamiseks," ütleb Hanstein.

Teine võimalik AI tegevusvaldkond on ehituse ajakava koostamine. Tänapäeval koostavad ehitusjuhid graafikuid enamasti käsitsi – oma kogemuse põhjal. AI seevastu suudab välja arvutada miljoneid variante ja soovitada kõige tõhusamaid protsesse. "See tähendab, et jõudeaegu saab minimeerida ja ressursse saab konkreetsemalt kasutada," selgitab Hanstein.

Uuring toob aga välja ka peamised takistused tehisintellekti juurutamisel ettevõtetes: liideste puudumine, ebapiisav digitaalne infrastruktuur ja kvalifitseeritud spetsialistide vähesus. "Kuni struktureeritud digitaalseid andmeid pole, pole AI-l millegagi töötada," hoiatab Hanstein. Tema hinnangul töötab umbes 90 protsenti ettevõtetest endiselt suures osas analoogsete või masinloetavate andmetega. Ainult siis, kui saatelehed, arved või ajatabelid salvestatakse digitaalselt ja standardsel viisil, saab tehisintellekt oma potentsiaali täielikult välja arendada.

Samuti ei tasu alahinnata juriidilisi ja korralduslikke küsimusi. Rupert Redl ja Christina Ipser Kremsi ülikoolist rõhutavad uuringus, et ettevõtted vajavad selgeid raamtingimusi – näiteks andmekaitse, vastutuse või majandusliku efektiivsuse osas. "Usalduse loomiseks on vaja läbipaistvaid pilootprojekte, avatud standardeid ja tugevamat õiguskaitset tehisintellekti tehnoloogiate kasutamisel," ütlevad nad.

Paralleelselt uuringuga koostasid autorid ka “Tehtisintellekti ehitustööstuses rakendamise juhendi”. Ta vastab praktilistele küsimustele tehisintellekti kasutamise kohta ehitusplatsidel: millised rakendused on juba täna teostatavad? Kuidas saab esialgseid pilootprojekte ellu viia? Millised täiendkoolituspakkumised on mõistlikud? "Loeb mitte kõige suurem lahendus, vaid õigel ajal õige lahendus. Ehitustööstus ei vaja Silicon Valleyst pärit visioone, vaid pigem tööriistu igapäevatööks," ütleb uuringu kaasautor Redl.

ZAB-ekspert Hanstein tõstab esile veel ühe aspekti: kultuurilised muutused tehisintellektiga tegelemisel. Paljud ettevõtted on endiselt mures tundlike ülesannete masinale usaldamise pärast. "Näiteks hangete puhul võiks tehisintellekt juba suure osa tööst üle võtta. Kuid ettevõtetes on endiselt palju usaldamatust. Usalduse loomine võtab aega – ka seetõttu, et tehisintellekti tööriistad annavad sageli valesid tulemusi. Peab täpselt teadma, kuidas AI-d kasutada."

Seda arvatakse ilmselt ka Brüsselis. Niinimetatud tehisintellekti seadus kehtib EL-is alates 2025. aasta veebruarist. „Iga inimene, kes kasutab ettevõttes tehisintellekti, peab läbima koolituse – isegi kui see on vaid e-kiri ChatGPT-ga,” selgitab Hanstein. Seda määrust pole veel õieti üle vaadatud, aga see juba kehtib: Selle järgi vajab iga töötaja koolitustunnistust – olenemata ettevõtte suurusest. ZAB pakub alates 2026. aasta jaanuarist tasuta koolitusi.

Uuring pooldab ka "ehitusoskuste solvavat". Eesmärk on pakkuda praktilisi täiendõppevõimalusi kõikidele tasanditele – juhtkonnast ehitusplatsile. Ilma sihipärase oskuste arendamiseta võib tööstus kaotada side rahvusvaheliste arengutega.

Vaatamata kõigile takistustele usuvad eksperdid, et võimalused kaaluvad üles väljakutsed. "AI aitab meil protsesse efektiivsemaks muuta, vigu vähendada ja ehitusjuhtimist leevendada. Võti peitub aga andmetes," rõhutab ZABi mees Hanstein. Ehitusgildi esindaja Rieder rõhutab seda: "Praegu on õige aeg kogemusi hankida, võrgustikke ehitada ja aktiivselt kaasa aidata tulevikukindlate lahenduste kujundamisele."

Juhend tehisintellekti rakendamiseks ehitustööstuses

“Tehtisintellekti ehitustööstuses rakendamise juhend” on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning vastab järgmistele küsimustele:

• Was funktioniert heute schon in der Praxis?
• Wie können erste Pilotprojekte umgesetzt werden?
• Welche Weiterbildungsangebote sind sinnvoll?
• Welche rechtlichen Grundlagen sind zu beachten?

Laadige alla uuring ja juhend