Ehituse tootlikkus: kohati ikka kehv

Ehituse tootlikkus: kohati ikka kehv

"Kui tootlikult kodumaised ehitusettevõtted tegelikult töötavad?" Sellele küsimusele leidsid vastust koostöös Future Agency for Construction (ZAB) ja konsultatsioonifirma Baukybernetik Solutions. “Ehituse tootlikkuse kontrolli” raames analüüsisid nad üksikasjalikult üheteistkümne kohaliku ehitusettevõtte protsesse alates ehitusplatsi korraldamisest kuni arvutamise ja digitaliseerimiseni. Eesmärk: hinnata hetkeseisu, tuua esile tootlikkuse takistused ja teha kindlaks potentsiaali parandamiseks.

Palju arenguruumi

Keskendutud ei olnud numbritele, vaid konkreetsetele protsessidele: kuidas me planeerime, arvutame ja kontrollime? Milliseid digisüsteeme kasutatakse? Kuidas toimib side ehitusplatsi ja kontori vahel? Tulemused näitavad, et arenguruumi on veel palju. Keskmiselt on uuritud ettevõtetes protsessid vaid 58 protsenti süsteemselt reguleeritud. See tähendab, et paljudes ettevõtetes on oskusteave olemas, kuid puudub standardiseeritud, ettevõtteülene protsess. See omakorda mitte ainult ei muuda kontrolli ja kvaliteedi tagamist keerulisemaks, vaid takistab ka digitaliseerimise ja innovatsiooni kaudu tõhususe suurenemist.

ZAB digitaliseerimise ja innovatsiooni divisjoni juht Georg Hanstein selgitab puudust näite varal: "Kõige hullem stsenaarium on see, kui iga töötaja kasutab andmete salvestamiseks oma süsteeme – üks töötab Exceliga, teine ​​Wordiga, teine ​​teeb käsitsi kirjutatud märkmeid. See tähendab, et andmeid ei saa võrrelda ja protsesse optimeerida." Ühtne lähenemine ei ole ainult ärijuhtimise eelduseks, vaid ka uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti, mõistlikuks kasutamiseks. "AI vajab struktureeritud ja järjepidevaid andmeid – kui need puuduvad, ei suuda isegi parimad algoritmid midagi saavutada," ütleb Hanstein.

Uuring tuvastas kolm hooba, mida saab kasutada tootlikkuse tõhusaks suurendamiseks. Esiteks: strateegiline planeerimine. Paljudel ettevõtetel on tugevad tehnilised teadmised, kuid puuduvad tootepakkumised, millel on äratuntavad ainulaadsed müügiargumendid. "Ehituslepingute konkursil ei piisa enam ainult kvaliteetsest käsitööst punktide kogumisest," ütleb föderaalgildi ehitusmeistri asetäitja Norbert Hartl. "Vaja on konkreetsetele sihtrühmadele kohandatud lahendusi, millel on selge väärtuspakkumine, mida on ka lihtne edastada." Strateegiline spetsialiseerumine ei võimalda mitte ainult suurendada tõhusust, vaid ka konkurentsieeliseid, mida hind on kergemini kahjustama.

ZAB ekspert Hanstein toob näite: "Ehitusfirma, mis toodab saalis kokkupandavaid tellisseinu, suudab ühepereelamu kesta ehitada vaid kahe päevaga. Ehitaja jaoks tähendab see paremat planeerimist ja aja kokkuhoidu. See on selge USP." Sellised näited on endiselt haruldased, kuid need on olemas. Hanstein näeb ehitustööstuses "esimesi lähenemisviise strateegilisele joondamisele" – näiteks spetsialiseerumise kaudu renoveerimisele, energiasäästlikule ehitusele või moodulelamulahendustele. "Need positsioneeringud ei paku mitte ainult uusi turge, vaid pakuvad ka paremat kaitset hinnasurve eest. Igaüks, kes pakub selgelt määratletud toodet, saab seda lihtsamini turustada – ja ka arvutada lihtsamalt."

Kangi number kaks on digitaalsete protsesside juhtimine. Ka siin on vaja järele jõuda. Kuigi paljud ettevõtted kasutavad digitaalseid kaustastruktuure, puuduvad sageli protsesside kaardistamiseks, ressursside planeerimiseks ja projekti juhtimiseks ühtsed süsteemid. „Digitaalselt juhitav protsessijuhtimissüsteem toob korda, loob läbipaistvuse ja on aluseks kaasaegsetele tööriistadele nagu AI,“ ütleb ehitusvaldkonna esindaja Hartl. Uuringu järgi on praegune rakendusaste 62 protsenti: väärtus, mis näitab selgelt olemasolevaid varusid. Digitaliseerimisvalmidus on eriti tunda keskmise suurusega ettevõtetes. Kuid puudub oskusteave, inimressurss või selge strateegia. Tulemus: digitaalsed süsteemid võetakse kasutusele, kuid neid ei kasutata järjepidevalt. Töötajad jätkavad paralleelselt töötamist oma tavapärastes struktuurides – see toob kaasa ebakõlad.

Kolmandaks keskseks arendusvaldkonnaks on uuringus välja toodud ehitusplatsi kontroll. Kui ehitusprojektid on selgelt osadeks ja tööpakettideks jagatud ning vajalikud ressursid täpselt jaotatud, paraneb kontroll kohe kohapeal. “Just ehitusplatsil otsustatakse, kas projekt on majanduslikult edukas,” rõhutab Hartl. "Kui ehitusjuhid ja meistrid saavad töötada selgete sihtspetsifikatsioonidega, ei omanda nad mitte ainult orientatsiooni, vaid ka iseseisvust – ja just see muudab ettevõtte tootlikumaks." Läbipaistvate spetsifikatsioonide ja kaasnevate arvutuste abil saab kõrvalekaldeid varakult tuvastada ja võtta sihipäraseid meetmeid.

Uuringu projektijuhid – Baukybernetik Solutionsi tegevdirektor Hannes Kraxberger ja ZAB tegevdirektor Harald Kopececk – näevad ehituse tootlikkuse kontrolli tulemusi kui selget üleskutset tegutsemisele: “Ehituse tootlikkuse kontroll näitab, et paljud ehitusettevõtted töötavad edukalt, kuid puuduvad süsteemsed, ettevõtteülesed standardid ja just siin on suur efektiivsuse potentsiaal,” leiavad nad. Tulemused peaksid nüüd aitama rakendada sihipäraseid meetmeid ettevõtete protsesside parandamiseks.

ZAB töötab praegu meta-uuringu kallal, mis salvestab olemasolevad uurimistulemused ja annab nende põhjal konkreetsed soovitused tegevuseks. Kõik asjakohased uuringud tuleks läbi vaadata, võrrelda ja hinnata veebruariks 2026. Seejärel on eesmärk pöörduda ettevõtete poole konkreetsete ettepanekutega. ZAB ekspert Hanstein: "Tootlikkus ei alga ehitusplatsil, vaid protsessidest, mis sinna viivad."