Kus on tõus?

Kus on tõus?

"Elamuehitussektor saavutab samuti 2026. aastal maksimaalselt väikese paranemise." Robert Jägersbergeril pole kodumajapidamiste olukorra suhtes illusioone. Föderaalgildi ehitusmeister jätkas: "Me ei looda nime väärilist pööret kõige varem 2027. aastal." Selged sõnad tulevad ka ehitusmaterjalide tootja Baumit Austria bossilt Georg Bursikult. "Oleme kolmandat aastat taastumisest või paranemisest veel kaugel," ütleb ta ja kirjeldab ehitusolukorda nüri sõnaga: "pask". Markus Stumvoll, Rohrdorfer Baustoffe tegevdirektor, teatab oma tööstusharu enneolematust langusest: „Sellist pole valmisbetooni ajaloos olnud,“ ütleb Stumvoll. Samuti ei oota ta märgatavat taastumist enne 2027. või 2028. aastat.

Pööret ootama

Ehitussektor on teadvustanud, et kauaoodatud pööre tuleb kaua. Kiire paranemise asemel on pikk ja vaevaline tee tagasi paremate aegade juurde. See ei väljendu mitte ainult tellimuste stagnatsioonis, vaid ka investorite ja kinnisvaraarendajate äraootavas suhtumises. "Igaüks, kes usub, et lähiaastad toovad uue buumi, peavad pettuma. Ülekuumenemist ei toimu, vaid aeglane järkjärguline taastumine. See on uus normaalsus," ütleb Frauenthali sanitaartehnikatoodete hulgimüüja tegevjuht Florian Bouchal.

Endiselt üsna piiravate rahastamistingimuste, kõrge inflatsiooni ja poliitilise ebakindluse kombinatsioon pärsib nii investeerimisvalmidust kui ka planeerimiskäitumist. Paljud projektid jäävad paberile või lükatakse aastaid edasi. Elamuehitust ei ehitata ikka veel üldse, ütleb Baumit Austria boss Bursik – vaatamata kasvavale rahvaarvule. "Uus maja on valmis – 15 aasta jooksul pole nii vähe kortereid valminud kui praegu," ütleb Bursik.

Tema hinnangul oleks vaja ehitada 40 000–60 000 uut elamut aastas. Aasta alguses olime sellest 40 protsendi kaugusel. Ka renoveerimise valdkonnas ei tehta piisavalt. Rohkem kui kaks miljonit hoonet Austrias ei vasta praegustele soojusstandarditele. Ilma drastiliste meetmeteta kulub sajand, kuni need varud on energeetiliselt uuendatud, ütles Bursik.

Ehitustööstuse meeleolusid toetavad majandusteadlaste arvud. Wifo prognoosib ehituse kogumahu kasvuks tänavu veidi, 0,4 protsenti. Ja ehitusturbo käivitumisest ei saa ka järgmistel aastatel juttu olla: 2026. aastaks prognoosib Wifo 0,5 protsenti ja 2027. aastaks 0,9 protsenti.

Eriti tagasihoidlik on olukord elamuehituses: 2025. aastaks prognoositakse 0,5-protsendilist langust, millele järgneb 0,2-protsendiline marginaalne kasv 2026. aastal, enne kui 0,5-protsendiline kasv näib olevat võimalik 2027. aastal. Wifo sõnul tuleneb elamuehituse struktuurne nõrkus eelkõige kõrgetest finantseerimiskuludest ja püsivalt nõrgast nõudlusest.

Mõnevõrra parem on olukord ärihoonete ehituses, mis peaks lähiaastatel rekordiliselt kasvama 0,6–1,0 protsenti. Kõige tugevama tõuke annab aga tsiviilehitus, mida toetavad eelkõige avaliku infrastruktuuri investeeringud. Selle valdkonna jaoks ootab Wifo 0,9 protsenti (2025), 0,7 protsenti (2026) ja 1,2 protsenti (2027). Sellest hoolimata on olukord ehituses jätkuvalt üsna pingeline. Nagu üks arendaja ütleb: "Kasv jah, buum ei."

Ka föderaalvalitsuselt pole palju oodata. "Järgnevatel aastatel on ajad endiselt keerulised," ütles kantsler Christian Stocker septembris uut majanduse stimuleerimise paketti esitledes. Austria peab kokku hoidma. Sellegipoolest esitas valitsus ühe miljardi euro väärtuses majanduse elavdamise paketi - millest 600 miljonit oli juba eelarves ette nähtud, ülejäänu kogutakse ümberjaotuste ja kärbetega muudes valdkondades. "Tore oleks rohkem raha, kuid kui seda pole saadaval, peate selle asendama loovusega," ütles Stocker.

Paketi keskseteks elementideks on investeeringutoetuse suurendamine, energiamahukate ettevõtete toetus summas 150 miljonit eurot ja 120 miljonit eurot lairibaühenduse laiendamiseks. Lisaks on erakapitali koondamiseks ette nähtud asukohafond. Kokku hoida tuleks ka bürokraatia vallas: kantsler Stockeri sõnul peaksid lihtsustatud ja lühendatud protseduurid ning debürokraatia meetmed tagama suurema planeerimiskindluse ja muutma investeeringute tegemise lihtsamaks. Vaja on kannatust, ütles kantsler. "Arvata, et kõik juhtub üleöö, on eksiarvamus." Praegune pakett on küll pannud aluse tõusuteele, kuid "võib-olla juhtub see alles homme või ülehomme."

Ehitustööstuse reaktsioonid on vastavalt faktilised: "Majandust stimuleeriv pakett ei ole suur hitt ja föderaalvalitsus tunnistas seda algusest peale," ütleb föderaalgildi meister Jägersberger. Kuigi ta tervitab põhimõtteliselt kavandatavat investeeringutoetuse suurendamist, kritiseerib ta asjaolu, et ehitussektor on sellest seni välja jäetud. "Kui seda ei juhtu, läheb see niinimetatud majanduse stimuleerimise pakett ehitustööstusest täielikult mööda."

Tema hinnangul aitaks ehitusele kaasa see, “kui valitsusprogrammis sisalduvate meetmetega tegeldakse ja need kiiresti ellu viiakse”. Jägersberger loetleb olulisemad meetmed: eluasemetoetuste sihtotstarbeline määramine, eluasemepaketi hindamine, renoveerimiskontrolli uus väljaanne, kulusid suurendavate ehitusnormide järjekindel uurimine ja reaalsed bürokraatia vähendamise meetmed. "Valitsusprogramm sisaldab ehitustööstuse jaoks olulisi tahteavaldusi," ütles ta. "Lõppkokkuvõttes sõltub rahalisest tasuvusest ja kavandatud meetmete elluviimisest, kas programm loob loodetud positiivseid impulsse. Eelkõige on ehitussektor koos kõigi selle allavoolu valdkondadega par excellence majandusmootor ja kodumaise majanduse oluline tugisammas."