Kaevandatud pinnase jäätmestaatuse lõpp

Kaevandatud pinnase jäätmestaatuse lõpp

Käesolevas artiklis käsitletakse nn jäätmelõpu kehtestamise kriteeriume, mis peavad olema täidetud ehitusjäätmete ALSAG-vaba taaskasutamise eeldusena. Lõpuks on väljavaade uuele pinnase kaevamise määrusele, mis peaks sellesse piirkonda leevendust tooma. Nende reeglite täpne tundmine on pinnase- ja tsiviilehituse edukaks äritegevuseks ülioluline, sest võimalikud ALSAG-i lisamaksed ei ole ehitusettevõtetele mitte ainult valusad, vaid võivad isegi ohustada nende olemasolu, arvestades teisaldatavate ehitusjäätmete koguseid.

Jäätmed ehituses

Föderaalse jäätmekava kohaselt tekib Austrias igal aastal kokku 70 miljonit tonni jäätmeid. Sellest 41 miljonit tonni (59%) on väljakaevatud pinnas, 11 miljonit tonni (16%) ehitus- ja lammutusjäätmed ning 18 miljonit tonni (25%) muud jäätmed. See tähendab, et 75% kogu Austrias tekkivatest jäätmetest pärineb ehitustöödest. Seda tohutut kogust ehitusjäätmeid peab ehitustööstus võimalikult ökoloogiliselt ja säästlikult töötlema ja utiliseerima, et see vastaks ringmajanduse nõuetele.
Ehitusjäätmete seadusjärgseks käitlemiseks tuleb järgida tervet rida seadusest tulenevaid nõudeid, mis seab tohutuid väljakutseid kõigile puudutatud isikutele (eriti ehitajatele, planeerijatele ja ehitusettevõtetele). Kõige olulisemad ehitust puudutavad juriidilised nõuded hõlmavad järgmisi õiguslikke küsimusi:

• Abfallwirtschaftsgesetz 2002
• Recycling-Baustoffverordnung 2015
• Deponieverordnung 2008
• Altlastensanierungsgesetz 1989
• Bundesabfallwirtschaftsplan 2023
• Abfallverzeichnisverordnung 2020
• Abfallnachweisverordnung 2012
• Abfallbilanzverordnung 2008

Ülevaate nendest seadusenõuetest leiab ehitusameti juhendist “Ehitusjäätmed, taaskasutus ja utiliseerimine” (saadaval aadressil
www.bau.or.at/baurestmassen).

Brošüüris käsitletakse järgmisi ehitusjäätmete kategooriaid ja nende õiget käitlemist, nagu ringlussevõtu võimalused, dokumenteerimisnõuded ja üleandmiskohustused:

• Bodenaushub
• Betonabbruch
• Asphaltaufbruch
• Bauschutt
• Holzabfälle
• Metallabfälle
• Kunststoffabfälle
• Baustellenabfälle
• Verpackungsabfälle
• POP-Abfälle
• Gefährliche Abfälle

Millal jäätmed eksisteerivad?

Jäätmete mõiste on jäätmehooldusseaduses (JVT) reguleeritud järgmiselt: Jäätmed on vallasvara,

• deren sich der Besitzer entledigen will oder entledigt hat (Entledigungsabsicht oder subjektiver Abfallbegriff) oder
• deren Sammlung, Lagerung, Beförderung und Behandlung als Abfall erforderlich ist, um die öffentlichen Interessen nicht zu beeinträchtigen (objektiver Abfallbegriff).

Esem muutub seega jäätmeks, kui on olemas kavatsus see kõrvaldada ja/või avalik huvi selle kogumiseks ja jäätmena käsitlemiseks. Ehitustegevuses tuleb jäätmeteks hinnata peaaegu kõik üleliigsed materjalid, nagu väljakaevatud pinnas, mineraalsed ehitusjäägid, ehituskillustik või ehitusjäätmed (jäägid, mahajäägid, laastud, konteinerid jne), mis tuleb AWG järgi kas nõuetekohaselt ümber töödelda või kõrvaldada.

ALSAGi panused

Saastunud ala tervendamise seadus (ALSAG) näeb ette panustamiskohustuse jäätmete ladestamise, ebatasasuse pinnase täitmise või pinnase korrastamise (nt ehituskillustiku või mittekvaliteetse taaskasutatud materjaliga), jäätmete väljaveo või 3-aastase vaheladustamise eest. See sõltub jäätme- või prügila liigist ja on näiteks 9,20 eurot tonni kohta väljakaevatud materjali või ehitusjäätmete puhul. Siiski näeb ALSAG ette ka kaevandatud materjalide ja mineraalsete ehitusjäätmete tasuta ringlussevõtu, mille puhul tuleb järgida teatavaid ehitusmaterjalide ringlussevõtu määruse ja föderaalse jäätmekäitluskava nõudeid. 2025. aasta ALSAG-i vooskeem näitab selgelt erinevaid ringlussevõtu meetodeid ja nende nõudeid ALSAG-i osamaksetest vabastamiseks (vt graafikut).
ALSAG-i üksikasjalikumad eeskirjad on kokku võetud ehitusameti ALSAG-i teabelehel (saadaval aadressil www.bau.or.at/baurestmassen).

Erandiks on pinnase kaevamine

Pinnase väljakaevamisel näeb AWG ette jäätmeseisundi eriomaduse. Vastavalt § 3 lõikele 1 Z 8 ei loeta jäätmeteks isegi ehitustööde käigus välja kaevatud saastumata pinnast, kui on tagatud nende looduslikus olekus taaspaigaldamine kaevandamiskohas (sama ehitusplats). Seda erandit ei saa aga kasutada, kui näiteks väljakaevatud pinnast kavatsetakse kasutada mõnel teisel ehitusplatsil. Põhimõtteliselt on tegemist ALSAG-i alla kuuluva jäätmevaraga.

Praegune: pinnase kaevamise nõlva lõpp

Täiendusena ehitusmaterjalide ringlussevõtu määrusele, mis reguleerib muuhulgas ka mineraalsete ehitusjäätmete raiskamise lõpetamist, on Keskkonnaministeeriumis praegu töös väljakaevatud pinnase jäätmete varajase lõpetamise määrus. Selle uue määruse eesmärk on võimaldada väljakaevatud pinnas varakult ja madala lävega lõpetada ning soodustada väljakaevatud pinnase kasutamist ringmajanduse vaimus.
2024. aasta septembris esitles ministeerium esialgset eelnõud, mida ehitus- ja taaskasutustööstus üldiselt tervitas. Selline regulatsioon võimaldaks saastamata väljakaevatud pinnasel kvaliteedi kontrollimise korral koheselt kaotada oma jäätmestaatuse ja saavutada toote staatuse lihtsama ärasaatmise mõttes. Nagu ehitusmaterjalide ringlussevõtu määruse puhul, peaks see olema seotud teatud kasutusnõuetega ja see peaks olema võimalik ainult siis, kui järgitakse kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriume ja aruandluskohustus.
Selle esialgse eelnõu põhjal on ehitus- ja ringlussevõtutööstus esitanud mitmeid parendusettepanekuid, mis on vähemalt osaliselt praeguse määruse eelnõusse sisse viidud.

Ebabürokraatlik rakendamine

Ehitus- ja taaskasutustööstus on koostanud kehtiva määruse eelnõu jaoks seisukohavõtu koos praktiliste ettepanekutega, mida tuleks tuleva määruse lõplikus versioonis arvesse võtta. Need soovitused on kokku võetud allolevates väljavõtetes:

• Anwendungsbeschränkungen

Kui vajalikud keskkonnakvaliteedi nõuded on saavutatud ja jäätmete lõppu kinnitab ekspertiis või eksperdi akt, peaks olema võimalikult vähe piiranguid õigusnormidele vastaval kasutamisel. Arvepidamise nõudeid tuleks minimeerida, kui jäätmed on lõppenud.

• Meldepflichten

Kui väljakaevatud pinnase seaduslik lõpp on kindlaks tehtud, ei tohiks materjali vastuvõtjat enam teavitada.

• Sieblinie als Mindestmaß einer bautechnischen Eignung

Mittesiduvate muldade kasutamisel peetakse sorteerimiskõvera tõendamist – olenevalt kavandatud kasutusest – abiks, kuna see annab sisulist teavet võimaliku kasutuse kohta. Sorteerimiskõver ei pea aga olema jäätmete lõppu jõudmise kohustuslik kriteerium.

• Verwertungsgebot

Ringlussevõtumeetmed tulenevad tavaliselt automaatselt olemasolevatest tehnilistest ja majanduslikest tingimustest. Seetõttu võib ringlussevõtu nõue olla õigustatud, kui see on tehniliselt ja majanduslikult mõistlik. Seevastu igasugune „sundtarne” jäätmeseaduse tähenduses tuleb tagasi lükata.

Kokkuvõte

Madala lävega jäätmeots pinnase kaevamisel võib anda olulise panuse Austria ringmajanduse strateegia eesmärkide saavutamisse. Ringmajanduse vaimus tuleks kavandatav jäätmete lõpetamise regulatsioon kujundada võimalikult ebabürokraatlikuks ja lahjaks, et see oleks ka ehituspraktikas reaalselt aktsepteeritud.

Lisainfo: siin