Ringmajanduse liikumapanev jõud

Ringmajanduse liikumapanev jõud

BRV tegevdirektor Tristan Tallafuss vaatas oma kõnes möödunud kolmele ja poolele aastakümnele ning tulevikku. "Neid 35 aastat iseloomustasid paljud väljakutsed, aga ka arvukad uuendused," ütleb Tallafuss. Taaskasutus ja jätkusuutlikkus olid 1990. aastal veel marginaalsed teemad. Kuid samm-sammult on ühing end sisse seadnud ja on nüüdseks tunnustatud häälekandja jäätme- ja ringmajanduses.

Vaadates ette

Tallafuss rõhutas, et BRV-st on saanud liikumapanev jõud ja inspiratsiooniallikas. Praktiliste juhiste, uurimisprojektide, sertifikaatide ning tiheda koostööga ehitustööstuse ja poliitikaga on suudetud ehitus- ja lammutusmaterjalide taaskasutust järjekindlalt edendada. Kuid tähtpäev ei olnud ainult tagasivaate hetk. Eelkõige keskenduti tulevikku vaatamisele: kliimamuutused, ressursside säästmine ja ringmajandus on lähiaastatel suured teemad. BRV soovib jätkata tõuke andmist ja muutuste käivitamist – kooskõlas oma põhiideega vaadelda ehitusmaterjale mitte kui jäätmeid, vaid kui ressurssi.
Ka poliitikud kasutasid võimalust ühingu tööd tunnustada. Föderaalminister Norbert Totschnig rõhutas oma tervituskõnes, et alates BRV asutamisest ei ole miljoneid tonne lammutusmaterjali utiliseeritud, vaid pigem taaskasutatud. See ei ole ainult panus ressursside säästmisse, vaid ka prügilate mahtude ja heitkoguste vähendamisesse.

Jätkusuutlikkuse tulevikuväljavaated

Õhtu tipphetk oli Viini loodusvarade ja bioteaduste ülikooli professori Marion Huber-Humeri peakõne. Tema küsimusega "Mis on jätkusuutlikkus?" ta viis kaare ajaloost tulevikku.
Ajaloolised juured: Hans Carl von Carlowitz defineeris juba 18. sajandil jätkusuutlikkust metsanduse tasakaalustamise vormina: eemaldada tuleks ainult nii palju puitu, kui palju saab tagasi kasvada.
1987. aasta Brundtlandi aruandega sai jätkusuutlikkus globaalse mõõtme – arenguna, mis vastab nii praegustele kui ka tulevastele vajadustele.
ELi 2020. aasta taksonoomiamääruses kirjeldatakse jätkusuutlikkust lõppkokkuvõttes kui majandustegevust, mis aitab aktiivselt kaasa kliimakaitsele, ressursside säilitamisele, ringmajandusele ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele, ütleb Huber-Humer.

Ülemaailmsed ja Euroopa eesmärgid

Kõneleja meenutas, et jätkusuutlikkuse eesmärke on maailmas määratletud juba kümmekond aastat, näiteks ÜRO säästva arengu eesmärgid (SDG). Euroopa Liidus on need eesmärgid muu hulgas ankurdatud ringmajanduse tegevuskavas 2020.
Pikaajalised plaanid on eriti ambitsioonikad: energiasektori täielik dekarboniseerimine ja kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kuid Huber-Humer hoiatas: "Oleme muutunud tõhusamaks ja alternatiivsete energiaallikate osakaal on suurenenud. Kuid ilma põhjapanevate ümberkujundamisteta ei ole 2050. aasta eesmärgid saavutatavad."

Teadusuuringud, raamtingimused ja rahastamine

Olulist rolli mängib projekt UniNEtZ, 19 partnerinstitutsiooni teadlaste ja kunstnike liit, mis töötas välja põhjaliku dokumendi, mis sisaldab 150 võimalust ja üle 1000 konkreetse meetme kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks aastatel 2019–2021. Huber-Humer kritiseeris raamtingimuste keerukust: Ainuüksi jäätmeseadus on aastaga 1,80 kasvanud umbes 1,80-st leheküljelt 2025 aastast 1993. Lisaks selged struktuurid, finantseerimine on eriti oluline. "Me peame suunama eelarved õiges suunas," nõudis Huber-Humer. Fossiilkütuste toetused tuleks ümber jaotada ja investeerida säästvatesse tehnoloogiatesse.

Ehitussektor võtmevaldkonnana

Spetsialist pööras erilist tähelepanu ehitussektorile, millel on tohutu jätkusuutlikkuse tähtsus: ehitussektor moodustab üle kolmandiku maailma ressursitarbimisest, 36 protsenti ELi energiatarbimisest, kolmandiku CO₂ heitkogustest ja kolmandiku jäätmetekkest. Need mõõtmed näitavad, kui suur on tööstuse võimendus.

Autasud

Üritus lõppes ühingu kauaaegsete kaaslaste austusega. Seejuures austas BRV neid isiksusi, kes on oma pühendumuse ja asjatundlikkusega aastakümnete jooksul tööstuse arengut juhtinud.
Eelkõige autasustati BRV kauaaegset tegevdirektorit Martin Cari. BRV presidendi Thomas Kasperi poolt tähelepanu keskpunkti tõstetud kauaaegsed kaaslased olid Günter Gretzmacher, Leopold Zahrer, Kurt Bernegger, Christian Holzer ja BRV esimene president Walter Seeböck.