Öine ventilatsioon: uued leiud energiatõhusa jahutuse kohta

Öine ventilatsioon: uued leiud energiatõhusa jahutuse kohta

Suurenevate kuumalainete ja temperatuuri tõustes on suvine soojusisolatsioon saamas ka ehitustööstuse ja ehitustehnoloogia keskseks väljakutseks. Eelkõige kipuvad üle kuumenema kaasaegsed, hästi soojustatud ja õhukindlad hooned – eriti seal, kus on suured aknapinnad ja mahutavus. Üks on kindel: klassikalised lahendused nagu kliimaseadmed on energiamahukad ega ole säästva ehituse vaimus. Loomulik ööventilatsioon pakub energiasäästlikku ja kulutõhusat alternatiivi – kui see on sihipäraselt planeeritud ja juhitud.

CoolBRICK projekti eesmärk

CoolBRICK uurimisprojekti käigus uuriti esimest korda reaalsetes tingimustes, kuidas erinevad ventilatsiooni stsenaariumid öösel toimivad – eriti kombinatsioonis telliskivimüüritisega ladustamismassina. Keskendutakse erinevate akende asendite, juhtimistehnoloogiate ja ventilatsioonivormide mõjule hoonete öösel jahutamisele.

Uurimine reaalsetes tingimustes

Uurimisprojekti keskmeks olid kaks identset katsemaja, mille akendel olid BAUAkademie Salzburgi tellistest seinad ja välised rulood.(vaata kaanefotot). Neid jälgiti aastaid enam kui 200 anduriga, et registreerida erinevate öise ventilatsiooni stsenaariumide tegelik jahutuspotentsiaal. Lisaks katsetati erinevaid juhtimistehnoloogiaid ja akende avanemisasendeid - klassikalisest kaldeasendist kuni automatiseeritud ristventilatsioonini ja matemaatilisi mudeleid kasutades. Tulemused on murrangulised: "Projekt pakub esimest korda kõikehõlmavaid empiirilisi andmeid selle kohta, kuidas saab kõige tõhusamalt kasutada loomulikku öist ventilatsiooni ja ladustamismasside sihipärast jahutamist," selgitab Velux Austria avalike suhete juht Heinz Hackl. "Isegi lihtsatel meetmetel, nagu sihipärane ristventilatsioon, on tohutu mõju. Selle madaltehnoloogilise meetodi potentsiaali on varem paljudel juhtudel alahinnatud."

Ehituspraktika jaoks olulised teadmised

1. Kallutatud akendest ei piisa

Klassikaline kaldakna asend tagab hügieenilise õhuvahetuse, kuid vähendab ruumi temperatuuri vaid ca. 1,6°C – maksimaalse õhuvahetuskiirusega 2 h⁻¹. Kaasaegsetes hästi soojustatud hoonetes ei piisa sellest sageli, et vältida suvist ülekuumenemist.

2. Ristventilatsioon annab oluliselt suurema efekti

Kui ventilatsioon teostatakse kahel vastasküljel (nt fassaad + tagakülg või fassaad + katus), on õhuvahetus üle 4 h⁻¹, kui akna avanemine on vaid 20 cm. Ruumi temperatuuri sai alandada kuni 5,5 °C – see on selgelt märgatav mõju elu- ja töömugavusele.

3. Eriti tõhus on korstna ventilatsioon

Avatud katuse- ja fassaadiakende kombinatsioon loob nn korstna efekti: soe õhk tõuseb ja väljub läbi katuse, allapoole voolab sisse jahedam ööõhk. Tulemus: Õhuvahetuskiirus kuni 12 h⁻¹ – isegi vähese mõõdetava välisõhu liikumisega (< 0,5m/s).

4. Telliskiviseinad toetavad loomulikku jahtumist

Tänu suurele soojusmassile suudavad telliskiviseinad päevasoojust salvestada ja öösel ventilatsiooni kaudu uuesti välja lasta. Salvestusmasside passiivne tühjendamine on efektiivne vaid siis, kui ringleb piisavalt külma õhku – st hästi planeeritud öise ventilatsiooni korral.

5. Automatiseeritud juhtimine suurendab efektiivsust

Lihtsalt akna avamisest ei piisa – õige ajastus on ülioluline. Intelligentsed, anduri- või mudelipõhised juhtseadmed avavad ja sulgevad aknaid ennetavalt, võttes arvesse ilmaandmeid, seina temperatuuri ja sisekliimat. See võimaldab minimaalse energiakuluga maksimaalse jahutusefekti – sobib ideaalselt ka automaatjuhtimisega katuseakende kasutamiseks.

Ehituspraktika ja säästva hoone planeerimise tähtsus

Uuringu tulemused näitavad, kui olulised on läbimõeldud ventilatsioonikontseptsioonid uusehitiste ja hoonete renoveerimisel:

Katuseakende planeerimine

• Der Einsatz von automatisierten Dachfenstern (z. B. Velux „Integra“) kann gezielt zur Kaminlüftung beitragen.
• Fensterpositionierung wird zur entscheidenden Planungsfrage: Ideal sind Durchlüftungsachsen über Fassaden- und Dachöffnungen hinweg.
• In der Sanierung lohnt es sich, zusätzliche Öffnungsflächen nachzurüsten – insbesondere in schwer durchlüftbaren Dachgeschossen.

Integreerimine ventilatsioonikontseptsiooniga

• Nachtlüftung sollte als Teil eines ganzheitlichen Lüftungs- und Klimakonzepts verstanden werden – auch ohne mechanische Lüftungsanlagen.
• Low-Tech-Lösungen wie natürliche Lüftung können durch smarte Steuerungen ein neues Maß an Effizienz erreichen.

Panus jätkusuutlikkusse ja energiatõhususse

• Reduktion von Überhitzung ohne aktive Kühlung sorgt für geringere Betriebskosten, zusätzliche Kühlsysteme sind nicht nötig.
  
• Wichtiger Beitrag zur Erreichung von Klimazielen und Reduktion des Energiebedarfs im Sommer.
  Förderfähigkeit möglich im Rahmen nachhaltiger Bau- und Sanierungsvorhaben.

Järeldus: Kavandage spetsiaalselt öine ventilatsioon - selle asemel, et lihtsalt kallutada aknaid

CoolBRICK projekt näitab muljetavaldavalt, et hästi läbimõeldud ventilatsiooniplaneerimise, sihipärase akende paigutuse ja automatiseeritud juhtimisega saab öösel ruumitemperatuuri oluliselt alandada – ilma igasuguse tehnilise jahutuseta. Eriti katus mängib siin korstnaefekti tõttu otsustavat rolli. See muudab intelligentsed katuseaknalahendused kliimakindlate, tervislike ja energiatõhusate hoonete keskseks komponendiks.
(bt)